Põhikiri

MTÜ Eesti Gei Noored (edaspidi "ühing") on asutatud 9. oktoobril 2008 Tartus.
Vastu võetud asutamiskoosolekul 9. oktoober 2008
Muudetud üldkoosolekutel 30. mai 2010 ja 18. juuni 2011

 
1. Ühingu nimi, asukoht ja eesmärgid

1.1. Ühingu ametlik nimi on MTÜ Eesti Gei Noored (lühendina kasutatakse nii eesti kui inglise keeles täheühendit “EGN” ja inglise keelses kontekstis nime “NGO Estonian Gay Youth”).

1.2. Ühingu asukoht on Tartumaa. Ühing tegutseb üle-eestiliselt.

1.3. Ühingu eesmärgiks on suurendada LGBT-noorte ühiskondlikku aktiivsust ja suurendada ühiskonna teadlikkust LGBT-teemadest.

1.4. Eesmärkide saavutamiseks lähtutakse üldkoosolekul kinnitatud kolme aasta plaanist.

 

2. Eeldused ja kohustused liikmestaatuse saamiseks, loobumiseks ning peatamiseks

2.1. Ühingu liikmeks võib astuda füüsiline või juriidiline isik, kes soovib osaleda tegevustes, mis aitavad kaasa ühingu eesmärkidele. Liikmestaatuse taotleja peab esitama ühingu juhatusele kirjaliku avalduse, milles ta nõustub ühingu põhikirja, ühingu kodukorra, ning kohustusega maksta liikmemaksu, mille suuruse määrab üldkoosolek.

2.2. Liikmestaatuse andmise otsustab juhatus 1 kuu jooksul avalduse laekumise päevast.

2.3. Liikmelisusest loobumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus juhatusele, kes kinnitab selle 2 kuu jooksul laekumise päevast.

2.4. Liige võidakse ühingust välja arvata järgnevatel tingimustel:

a) kui liige pole maksnud liikmemaksu vähemalt kahe majandusaasta jooksul;

b) kui liige pole mõjuva põhjuseta osa võtnud ühestki üldkoosolekust või ühingu organiseeritud üritusest ühe majandusaasta jooksul;

c) kui liige kahjustab oma tegevusega ühingu mainet;

d) kui liige on avaldanud selleks soovi punktis 2.3 ettenähtud korras.

2.5. Liikmelisuse peatamine otsustatakse juhatuse koosolekul. Liiget teavitatakse sellisel juhul koosolekust ja teemast vähemalt 2 nädalat ette.

2.6. Kui juhatus on otsustanud peatada isiku liikmelisuse ühingus võib isik nõuda küsimuse arutamist üldkoosolekul.

2.7. Isik, kelle liikmelisus on peatatud, ei oma õigusi ühingu varadele.

 

3. Ühingu liikme õigused ja kohustused

3.1. Ühingu liikmel on õigus

a) võtta osa ühingu üldkoosolekust ühe häälega;

b) saada valitud ühingu tööorganitesse;

c) saada informatsiooni ühingu juhatuse ja organite tegevuse kohta;

d) eelneva kokkuleppe alusel laekuriga  saada avanssi ühingu kohustuste täitmiseks ning nõuda kompensatsiooni kulutuste eest, mis toimusid ühingu antud töö ülesannete täitmisel;

e) saada ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid;

f) eelneva kokkuleppe korral osaleda vaatlejana ühingu juhatuse koosolekutel ja tööorganite kohtumistel.

3.2. Ühingu liikmed on kohustatud

a) järgima ühingu põhikirja, kodukorda ja Eesti Vabariigi seadusandlust;

b) maksma liikmemaksu;

c) avaldama juhatusele oma nime, elukoha, telefoninumbri, e-posti aadressi ja isikukoodi ning teavitama juhatust ülalnimetatud andmete muutumisest mitte hiljem kui 2 nädala jooksul;

d) kompenseerima ühingule tehtud materiaalse kahju.

3.3. Ühingu liikmete õiguste ja kohustuste lisamine, muutmine või tühistamine on üldkoosoleku pädevuses.

 

4. Üldkoosolek

4.1. Ühingu kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, kus igal liikmel on 1 hääl.

4.2. Liige võib delegeerida oma hääle esindajale kirjaliku avaldusega, mis tuleb esitada enne üldkoosoleku algust juhatusele.

4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

a) põhikirja muutmine;

b) ühingu eesmärkide muutmine;

c) presidendi ja juhatuse liikmete valimine

d) otsustada ühingu kinnisvara ja registreeritud vallasvara, nendega seonduvate äriliste tehingute, koormiste, reeglite ja tingimuste üle;

e) majandusaasta aruande kinnitamine;

f) kolme aasta plaani muutmine ja kinnitamine;

g) revidendi aruande kinnitamine;

h) juhatuse tegevusaruande muutmine ja kinnitamine; 

4.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus järgnevatel põhjustel:

a) majandusaasta aruande kinnitamiseks;

b) kui seda nõuab kirjalikult 1/10 liikmetest, tuues ära põhjuse;

c) kui ühingu huvid nõuavad üldkoosolekut;

d) kui saabub ettepanek ühingu tegevuse lõpetamiseks.

4.5. Juhatus teavitab liikmeid üldkoosolekust ette kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist, lisades koha, aja ja koosoleku teemad.

4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui on esindatud rohkem kui 1/2 ühingu liikmetest.

4.7. Üldkoosoleku otsus jõustub, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.

4.8. Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete või nende esindajate poolthääl.

4.9. Kui üldkoosolekust ei võta osa vajalik arv liikmeid, siis loetakse teine kogunenud üldkoosolek otsustusvõimeliseks, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt ¼ liikmetest. Juhatus teavitab liikmeid üldkoosolekust ette kirjalikult vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, lisades koha, aja ja koosoleku teemad. Teine üldkoosolek peab toimuma kolme nädala jooksul algsest üldkoosolekust. Teistkordselt kogunenud üldkoosolekul peab kohal viibima kogu juhatus või olema esindatud volitustega.

 

5. Revident

5.1. Üldkoosolek võib määrata järelevalve teostamiseks revidendi.

5.2. Revident allub ainult üldkoosolekule.

5.3. Revidendiks ei või olla ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

5.4. Revidendil peavad olema järgnevad kompetentsused: raamatupidamisarvestuse tundmine, kehtiva seadusandluse tundmine, revisjoni metoodika tundmine, mittetulundusühingu majandustegevuse spetsiifika tundmine.

5.5. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

5.6. Revidendil on õigus osaleda vaatlejana kõigil juhatuse koosolekutel.

5.7. Revidendi põhiülesanne on üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise kontrollimine. Vähemalt kord aastas kontrollib revident rahaliste ja muude vahendite laekumist ning kasutamist.

5.8. Revident koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

 

6. Juhatus

6.1. Ühingut juhtiv ja esindav organ on juhatus.

6.2. Juhatusse kuuluvad viis kuni üheksa liiget, sealhulgas president, asepresident, laekur ja juhatuse lihtliikmed.

6.3. Juhatuse määrab ametisse üldkoosolek.

6.4. Juhatuse ülesanne on juhatuse siseselt määrata ametisse asepresident ja laekur ning määrata juhatuse liikmete vastutusalad.

6.5. Juhatuse otsus on kehtiv, kui seda toetab rohkem kui üle poole juhatusest. Kui juhatuse liikmete hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks presidendi hääl.

6.6. Iga juhatuse liige võib esindada ühingut kõigis õigustoimingutes, kuid rahaülekannete, kaardimaksete ja pangalaenude vormistamine kuulub vaid presidendi ja laekuri pädevusse.

6.7. Juhatuse liikmed on ainuisikuliselt vastutavad oma tegevuse eest, mis lähevad vastuollu seaduse või põhikirjaga, kaasa arvatud kohustuste mittetäitmise või ebapiisava täitmise eest.

6.8. Juhatuse liige on ainuisikuliselt vastutav enda tekitatud kahju eest, mis on põhjustatud ühingu võlausaldajatele.

6.9. Nõue juhatuse liikme vastu aegub 5 aasta möödudes pärast kahju tekkimist.

6.10. Juhatuse pädevusse kuulub juhatuse enamusotsusega projektidega seotud tööülesannete, tasude ja kompensatsioonide määramine, sh juhatuse liikmetele endile.

 

7. Ühingu varad

7.1. Ühingu varade ja finantside all mõeldakse avalikke ning eraisikute annetusi, seadusega lubatud äritegevusest saadav tulu ning muud tulud, mis on saadud ühingu tegevuse arendamisel.

7.2. Majandusliku tegevuse eesmärgiks on hankida kapital põhikirjas mainitud eesmärkide saavutamiseks.

7.3. Ühing vastutab talle kuuluva ning kasutamiseks antud vara eest.

7.4. Ühingu varasid haldab juhatus.

 

8. Ühingu tegevuse lõpetamine, liitumine ning jagunemine

8.1. Ühingu tegevuse lõpetamine, liitumine või jagunemine otsustatakse

a) üldkoosoleku ühehäälse heakskiiduga;

b) ühingu pankrotistumisel;

c) kui ühingu liikmete arv langeb alla 2;

d) muudel seaduses ette nähtud tingimustel.

8.2. Ühingu likvideerimisel antakse kõik ühingu varad sarnaste eesmärkidega organisatsioonile.

8.3. Ühingu tegevuse lõpetamine, liitumine ning jagunemine toimub seaduses ette nähtud korras.