EGN

EV Justiitsministeerium

Tõnismägi 5a, Tallinn 15191

Lp justiitsminister Rein Lang

Tallinn 30.11.2009

Justiitsministeeriumi juriidiline analüüs mitteabielulise kooselu kohta

Käesolevaga esitame Justiitsministeeriumile MTÜde Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing (SEKÜ) ja Eesti Gei Noored (EGN) seisukoha seoses uuringuga „Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik analüüs“.

Justiitsministeeriumi arvamus pooldab suures mahus tegelikkuses seltsingulepingut (arvamuse lk 87–88), kuid viimased laused lk-l 88 ütlevad: Seega oleks vaja täpsustada seltsingulepingute regulatsiooni või luua muid lisavõimalusi lahendamaks mitteabielulisest kooselust tekkivaid vaidlusi efektiivsemalt ja õiglasemalt. Tuleks parandada ka üürisuhete regulatsiooni, andes üürisuhtest tulenevad õigused üürniku pereliikmete kõrval ka mitteabielulise kooselu partneritele.

Justiitsministeerium pakub sisuliselt välja 3 varianti:

a.) säilitada olemasolev olukord, midagi tegemata,

b.) hakata välja töötama partnerlusseadust,

c.) muuta seltsingulepingute regulatsiooni.

MTÜde SEKÜ ja EGN seisukohad on:

1. Seltsingulepingute sõlmimine on sedavõrd keeruline protsess, et sellest ei saa ükski juriidilise hariduseta isik aru. Seda institutsiooni on raske isegi notaritel selgitada. Kohtupraktika on väga väike, sest see on keeruline regulatsioon. Kui seltsinglased hakkavad oma ühist vara jagama, muutub olukord veelgi keerukamaks, sest siis tuleb hakata tõestama kui palju, kes, mida, millal ja mis ulatuses ühisesse seltsingu varasse pani. Ja seltsingu lõpetamine on veel keerulisem. MTÜde SEKÜ ja EGN hinnang seltsingu regulatsioonile on see, et see on eelkõige loodud mitme inimese vahelise suhte reguleerimiseks nt garaažiühistu vms. Tegemist on legaalses vormis osaühingu, aktsiaseltsi või mittetulundusühinguga – seltsinglaste eesmärk on eelkõige varaliste suhete reguleerimine, mitte emotsionaalse tunnustuse andmine riigi poolt.

2. Põhilised juriidilised probleemid, mida analüüs käsitleb, on pärimise ja üürisuhetega seotud temaatika. Pärimise valdkond on arusaadav ilmselt kõigi jaoks, kuna kui testamenti pole, siis on eelistatud seadusjärgsed pärijad. Testament ei ole Eestis eriti levinud juriidiline dokument – inimene ei mõtle oma surmast ette. Eestis ei ole testamendi tegemine populaarne ilmselt isikute õigusteadlikkuse vähesuse tõttu või on sel muud põhjused, miks testamente ei tehta.

Teine oluline küsimus on üürisuhted. Euroopa Inimõiguste kohtust on sel teemal mitmeid lahendeid olemas ja alati on õiguse saanud partnerid, kes koos elavad. Kuid üldiselt on see analüüsis välja toodud selle eesmärgiga, et tulevikus vältida võimalikke probleeme antud teema käsitlemisel. Seega analüüsis on põhjendatult väljendatud eelkõige mure koht. Tänase seaduse alusel ei ole elukaaslane seaduse mõttes perekonnaliige, kuid on seda pigem rahvusvahelise tõlgenduse alusel ja Euroopa Inimõiguste kohtu lahendite taustal. Kuid see ei tähenda, et üks või teine omanik ei võiks täna diskrimineerida partnerit ja nt üürilepingu samasoolise isikuga kooselamise põhjendusel üles öelda. Tegemist on potentsiaalse diskrimineerimise kohtukaasusega üüri teema valdkonnas. Oluline antud valdkonna regulatsioonis on ka faktiline asjaolu, et Euroopa Liidu Kodaniku seadus ei ole kooskõlas EL Direktiiviga nr 2004/38/EC. MTÜde SEKÜ Ja EGN arvamusel ei ole Eesti üle võtnud Direktiivi ulatuses, mis on olnud Euroopa Liidu Direktiivi kehtestamise eesmärgiks. Direktiiv räägib muuhulgas ingliskeelses sõnastuses terminist „member of family“; eesti keelde on aga antud termin millegipärast tõlgitud kui „leibkonnaliige“. Läbi sellise tõlke on aga kaitsmata olulisel määral EL kodaniku õigused Eestis. Perekonnaliikme mõiste seletust Eesti kehtiv seadus ei sisusta. Antud Direktiivi kohaldamisele Eestis on juhitud hulgaliselt tähelepanu ka uuringus “Analysis of the legislation transposing Directive 2004/38/Ec on Free movement of Union Citizens“ (lisatud käesolevale kirjale). MTÜd SEKÜ ja EGN peavad seetõttu ülioluliseks, et antud Direktiiv võetaks üle sellises ulatuses, nagu Euroopa Liit on seda direktiivi rakendamisel taotlenud.

3. Abielu sõlmimise võimalus samasooliste isikute vahel ei ole MTÜde SEKÜ ja EGN jaoks oluline. Pigem on küsimus samalaadse regulatsiooni väljatöötamises partnerlusseaduse nimetuse all. Seda juba ainuüksi ühiskondlikust arvamusest lähtuvalt. Oluline on, et Partnerlusseadusega reguleeritakse ära samasooliste isikute vahelised õiguslikud staatuse küsimused ja tunnustataks samasooliste kooselu võrdselt abielus olevate isikute kooseluga. Siinkohal tekib ka õigus sotsiaalsete tagatiste andmises. Partnerlusseaduse taustal on võimalik laiendada ka perekonnaliikme mõiste sisu ning anda regulatsioon erinevate sotsiaalsete tagatiste saamiseks võrdsetel alustel, et oleks edaspidi välistatud juhtumid, nagu seda oli nt „Viimsi lesbipaariga“ seonduv sotsiaaltoetuste andmise probleem.

4. Partnerlusseaduse väljatöötamine on vajalik seksuaalvähemuste vaheliste varaliste suhete reguleerimiseks. Samuti sotsiaaltoetuste saamisel, pärimisega seotud küsimuste läbipaistvamaks muutmisel, haiglavisiitide lubamiseks, kasuvanema õiguste teostamiseks. Tänasel hetkel kehtib meil Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja Võrdse kohtlemise seadus. Mõlemad seadused on allutatud Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule (Margit Sarv), kuid antud seadused kaitsevad eelkõige ja ainult tööjõuga seonduvat temaatikat. Puudub õiguskindlus, et kohtud ei hakka antud seaduse kontekstis kasutama seaduste tõlgendamisel seaduse analoogiat.

Olulisim on siiski varaliste suhete hädavajalik regulatsioon. Nt panga jaoks ei ole piisav, et kaks isikut väidavad, et nad elavad koos. Sisuliselt ei võeta samasoolisi isikuid kui koos elavaid isikuid ja seetõttu keeldutakse laenu andmisest ühise kodu soetamisel. Teine sama teemaga seotud küsimus on see, kui pooled lähevad lahku – kumma kanda jäävad laenumaksed ja kelle nimele jääb kinnisvara ning kas teisel poolel on üldse õigust midagi saada.

Laste õigustest rääkides tekib küsimusi siis, kui pärisvanem peaks surema. Laps on harjunud kasvama koos oma mõlema vanemaga. Teisel vanemal tänase seaduse kohaselt aga õigusi pole. Laste huvidest lähtudes peaks olema esikohal lapse huvid, mitte vanavanemate või sugulaste huvid. Kui vanavanemad on mõistlikud, siis jäetakse laps elama selle isiku juurde, kes on talle tuttav ja armastatud, kuid kui vanavanemad hakkavad enda õigusi lapse suhtes taotlema, jääb suure tõenäosusega kaotajaks laps ja partner, kellel pole seadusjärgseid õigusi. Seadusandja eelistab sugulasi enam kui partnerit.

Parim näide on siinkohal veel ka Viimsi valla juhtum, kus sotsiaaltoetuste jagamisel tehakse erisus kahe samasoolise isiku kooselu koha pealt. Samas vallas antakse toetusi nn vabaabielus elavatele isikute lastele, kes on erinevast soost. Lesbide puhul see aga paraku nii ei olnud. Vallavalitsus asus reguleerima perekonnaliikme mõistet ja Viimsi vallas ei ole täna perekonnaliige enam samasooline isik (ehk et poeg ja isa ei ole enam käsitletavad kui perekonnaliikmed). Sellised takerdumised rikuvad isikute põhiseaduslikke õigusi – samal seisukohal on ka Õiguskantsler oma arvamuses Viimsi valla tegevuse kohta.

5. Haiglavisiitide külastamisel puudub õiguskindlus. Kui arstile valetada, et olen õde või vend, siis ei teki probleeme, kuid kui küsitakse, milline on teie suhe patsiendiga ja ausalt vastata, siis on sisuliselt haigla personali otsustada, kas lubatakse patsiendi juurde või mitte (olukorras, kus patsient ise ei ole kontaktivõimeline). On olnud ka juhtumeid, kus partnerit ei tahetud lubata sünnitamise juurde (lesbide puhul). Olukorra muudab aga juriidiliselt veelgi keerukamaks juhtum, kui peab otsustama teise isiku ellu jätmise üle (kooma seisund) või nt amputeerimisega seotud küsimustes. Samasoolisel isikul ei ole mingeid õigusi otsustamaks oma partneri saatuse üle, kuigi vastastikkune usaldus on pigem just nende kahe isiku kui kellegi teise vahel. Legaalselt ei ole samasooline isik õigustatud tänase seaduse kohaselt otsustama oma abivajava kaaslase tervise küsimustes või edasise saatuse üle.

6. Samasooliste isikute vahelise kooselu jooksul kasvatatud lapsed peaksid seaduse alusel saama kaitset neid kasvatavate vanemate poolt. Tänasel hetkel on pea igas koolis, lasteaias lapsi, keda kasvatavad samasoolised isikud. Partnerlusseaduse väljatöötamisel teeme ettepaneku, et laste õiguste teostamisel laieneks partnerile samasugused õigused, nagu pärisvanematel on see õigus perekonnaseaduse alusel. Eraldi tuleks läbi vaadata lapsendamisega seonduv valdkond ja lahendada küsimus, kas lapsendamist anda ka väljaspoole kooselu või peaks see küsimus jääma reguleerituks kooselu partnerite vaheliste õiguste reguleerimisega.

7. Oluline roll partnerlusseaduse väljatöötamisel laskub ka õiguslike tagatiste andmiseks mittesamasoolistele isikutele. Statistika andmeil on täna Eestis väga palju kooselusid, mis ei ole registreeritud abieludena ka heteroseksuaalsete isikute poolt. Seksuaalvähemused ei taha ega kavatse vähimalgi määral sekkuda abielu institutsiooni, kuid paratamatult tekib selles kontekstis küsimus, et kas heteroseksuaalsete isikute jaoks on abielu institutsioon mingil määral vastuvõetamatu, et ei soovita oma kooselu selles vormis registreerida. Sotsiaalteaduslikku ühest analüüsi selles osas ei ole meile teadaolevalt koostatud, kuid kahtlemata annaks partnerlusseadus juurde ühe võimaluse ka nn vabaabielulisi suhteid reguleerida. Seda eelkõige sotsiaaltoetuste jagamise vallas ja siin saab näiteks tuua Afganistani sõduri, kelle vabaabielus olnud elukaaslane jäeti pärast sõduri surma ilma toitjakaotus pensionist.

8. Partnerlusseaduse väljatöötamine on vajalik ka teiste Euroopa Liidu kodanike õiguste tagamiseks Eestis. Kehtiva seaduse kohaselt oleme me liitunud EL Direktiiviga nr 2004/38/Ec (edaspidi EL kodaniku vaba liikumise direktiiv). Antud direktiivi kohaselt on igal Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul õigus oma elukohta vabalt valida. Oletades, et Eestisse asub elama Hispaanias abiellunud samasooliste pere, siis kehtiva seaduse kohaselt nende abielu Eesti riigipiiri ületades enam ei kehti. Kaovad sisuliselt kõik õigused, millised neile olid tagatud seadusega Hispaanias. Olenemata sellest, et kodanikud asuvad elama teise liikmesriiki, tekib küsimus nende abielu seaduslikkuse kohta Eestis. Tänasel hetkel oleks tõenäoliselt võimalik nende abielu tunnistada kehtivaks läbi kohtu, esitades avalduse abielu tunnustamiseks Eestis. Ei ole teada, milline oleks kohtu hinnang sellise abielu kehtivusele Eestis, sest kehtiv Perekonnaseadus seda ei luba, samas kus uus Perekonnaseadus sätestab otsese keelu antud abielu võimalikkuse kohta (§ 10 lg 1). MTÜd SEKÜ ja EGN näevad taolise olukorra tekkimisel potentsiaalset diskrimineerimise kohtukaasust ja selle välistamiseks tuleks anda kohtule võimalus rakendada Partnerlusseaduse alusel seaduse analoogiat ehk nn samaväärse õigussuhte regulatsiooni rakendamist. Lisaks tõusetub antud kaasuse lahendamise käigus küsimus ka Rahvusvahelise Eraõiguse seaduse pinnalt, sest kui teatud seaduse osas puudub Eestis regulatsioon, tuleks rakendada teise maa seadust, kus see regulatsioon olemas on. Abielu on välistatud, kuid kui tegemist oleks partnerlusseaduse kohase liiduga siis partnerlusseadus on Hispaanias olemas, mille tulemusena tekib põhjendatult küsimus, et kas Eesti kohus peab hakkama Hispaania seadust rakendama, et legaliseerida isikute kooselu Eestis.

9. Maksuseadustega seonduvalt tuleks partnerlusseadusega reguleerida ka ühise tuludeklaratsiooni esitamise õigus Maksuametile. Antud muudatus võib nõuda kahtlemata märkimisväärseid summasid riigieelarvest süsteemide muutmiseks, kuid me ei näe põhjust, miks riik ei võiks teada, kes omavahel tegelikult koos elavad ja ühise perekonna on otsustanud moodustada. Antud muudatus tooks kaasa usaldusväärsuse kasvu oma riigi suhtes.

Lähtudes asjaolust, et uus Perekonnaseadus (täna veel Presidendi poolt välja kuulutamata) kätkeb endas § 10 lg 1, mida MTÜd SEKÜ ja EGN peavad äärmiselt ebavajalikuks ja diskrimineerivaks paragrahviks, on tarvilik seadusandja poolt töötada välja regulatsioon, kus samasooliste isikute vahelisele kooselule antakse teistsugune legaalne definitsioon, kui seda on abielu. Õiguskindluse seisukohast lähtudes on samasoolistel isikutel õigus eeldada seadusandja poolt paremale kaitsele oma õiguste teostamisel, kui seda praegune olukord võimaldab.

Oluliseks tuleb antud temaatika käsitlemisel pidada ka suunda mida Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon tänasel hetkel Euroopa tasemel on välja töötamas ja liikmesriikide vahel kooskõlastamas. Eelkõige Direktiiv, mille kohaselt laieneb diskrimineerimise keeld ka muudesse valdkondadesse, kui seda on kehtiv tööjõudu puudutav direktiiv. Selles valguses peame oluliseks ennetada uue direktiivi kehtima hakkamisel tekkivaid probleeme ja vajadusi teha mitmeid olulisi täiendavaid seadusemuudatusi. Seadusandjal on täna võimalik näidata, et Eesti on kaasaegselt ja tolerantselt mõtlev ühiskond, mis seisab Euroopas omaksvõetud ühtsete väärtuste eest. MTÜd SEKÜ ja EGN näevad siinkohal võimalusi tutvustamaks Eestit kui ühte esimest endise nõukogude liidu aegset maad, kes on tolerantse ja salliva mõtlemisega riik.

 

MTÜd SEKÜ ja EGN toetavad ja peavad vajalikuks Partnerlusseaduse väljatöötamist Eestis. Loodame, et Justiitsministeerium suudab antud seaduse anda Riigikogu menetlusse 2010. aastal.

Lugupidamisega,

 

Reimo Mets

MTÜ SEKÜ juhatuse liige

 

Madle Saluveer

MTÜ EGN juhatuse liige

 

Järgmine >